Kõik sai alguse sellest, et Bruno rühmas oli jõulujuttude nädal. Loeti, uuriti ja vaadeldi erinevaid muinasjuturaamatuid ning tutvustati omi lemmikuid rühmakaaslastelegi. Harjutati ka muinasjututegelaste ja -sisu välja mõtlemist. Nii sündis nädala lõpuks pinevate pöörete ja ootamatu lõpuga Brunode jõulumuinasjutt:
"Jõulukass läks jõululille nuusutama, jõulukoerad läksid kakale. Jõuluvana läheb oma koju. Üks päkapikk läks kingitusi tooma ja ta leidis need lille otsast ja sai sõbraks jõulukassiga. Jõulukuubik läks kuubikumerre möllama ja batuudi peale hüppama. Jõuluvana joob kodus teed ja teeb samal ajal kingitusi. Päästerobotid samal ajal vaatavad, et ei tuleks midagi ohtlikku. Jõuluajal ei tohi midagi ohtlikku olla, sest jõulude ajal on hea olla, mitte halb. Jõuluvana ehib enda kuusepuud. Päkapikk ja jõuluvana joovad koos teed oma kodus, kus on põhjapõdrad, saan ja lumi. See on Lapimaal. Päkapikk ja jõulukass korjasid jõululilli, läksid koju ja panid lilled vaasi. Kui kiisu pani lille vaasi, siis päkapikk ja jõuluvana tulid ja andsid jõulukassile kingitusi ja nad said koos sõbraks. Jõulukoer leidis teised koerad ja läks nendega mängima ja möllama ja nad kaevasid käppadega auku lume sisse ja maa alla ja jooksevad koos. Pärast läksid kõik jõulukoerad jalutama. Inimesed lähevad toovad kuuse koju ning inimesed läksid poest ostma jõulusööki. Kuusepuu räägib jõuluvanaga juttu, et läheme äkki kelguga sõitma ja uisutama. Inimesed kohtuvad jõuluvanaga ja päkapikk läks üle silla ja trepi ning lõpuks jõudis tiigri juurde, andis kingituse ja tiiger ei hammustanud teda."
Jaanika Lüüs
Bruno rühma õpetaja
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar